Ajalugu
Nii vana lugu see pole, et saaks öelda: „Elasid kord eit ja taat...” aga omajagu aastaid on juba möödas hetkest, mil minu vanematel tekkis segaste poliitiliste olude kiuste ning õrna kapitalismi hõngu tundes mõte üks perehotell püsti panna. Aasta võis olla siis 1989 või pisut varem. Hiljem on Isa öelnud, et siinkandis polnud ju ühtki kohta, kus saaks ööbida. Tore põhjus küll – sel ajal polnud peaaegu et üheski kandis kohta-kus-ööbida. Oli mis oli selle mõtte tekkimise põhjuseks aga lahti sellest enam ei lastud.
Aeg oli keeruline, mõte hulljulge, teadmisi hotellindusest polnud. Mäletan, et kodus oli üks pruunide kaantega ruuduline kaustik, kuhu oli kleebitud väljalõiked välismaa, peamiselt Saksamaa ajalehtedest. Ajalehefotod erinevatest hotellidest. Nii toimus erialane ensetäiendamine ...
1994. aastal valmis arhitekt Andres Ringo eriprojekti järgi ehitatud perepansionaat „Kadri”. Perepansionaat - justnimelt seesugune oli ettevõtmise ametlik nimi ehitusdokumentides. Kui arhitekt küsis, et mis projektile nimeks panna, siis Isa lausus otsustavalt,et tütre järgi – Kadri.
Esimeste klientide saabudes oli ärevus-põnevus ülisuur. Naispere oli selga ajanud rohekad sitsist vormikleidid ja seisis külaliste saabudes pidulikult uksel.
Aeg läks, suur ärevus-põnevus rauges, perepansionaadist sai pansionaat, siis motell ja lõpuks külalistemaja. Nüüdseks on meie pere selle ettevõtmisega tegelenud 14 aastat. Aastate jooksul on pagasisse pandud suur hulk kogemusi. Perest on lahkunud inimesi ja on ka juurde tulnud. Asjatoimetuste vedamises on toimunud esimene põlvkondade vahetus – teatepulk on üle antud noorematele.
.jpg?26210)